Toomas pidi tõdema, et jutud, mida ta Põhja-Vietnamis asuva Sapa mägihõimude külalislahkuse kohta kuulnud, oli, vastasid täiesti tõele. Nii mehed kui naised olid haruldaselt sõbralikud ja tsivilisatsioonist peaaegu rikkumata. Mees teadis, et oli teinud õige otsuse naine ja laps kodumaale jätta ja just siiakanti puhkama sõita.

Õhtul pärast sööki viipas Toomas pererahvale hüvastijätuks, nagu ta juba mitmeid päevi oli teinud, süütas sigarillo ja läks oma igaõhtusele jalutuskäigule mägedesse. Ta nautis vaatepilti, mis polnud küll teab mis ilus, aga koduse Eestiga võrreldes ikka hoopis teistsugune. Olles sigarillo poole peale tõmmanud, tajus mees, et keegi jälitab teda. Selja tagant kostis aeg-ajalt õrn oksapraksatus ja kerge vihin, mis tekib siis, kui riietesse takerdunud põõsaoks järsult lahti pääseb.

Toomas tundis kerget hirmu, oli ta ju võhivõõras kohas ja ehk oli sapade külalislahkus vaid pettus. Mees võttis kogu oma külma närvi kokku ning tegi esialgu näo, nagu poleks ta midagi kuulnud. Ainult ta samm muutus aeglasemaks ja kui inimese kõrvad saaksid liikuda, oleks tema omad laperdanud nagu sügisesed vahtralehed.

Nüüd! Ta kuulis, et jälitaja on just selle puu taga, millest ta ise hetk tagasi möödunud oli. Toomas pööras järsult ümber ja tormas puu juurde. Mees haaras jälitajalt järsult kahe käega ümbert kinni, et too oma oletatavat terariista paljastada ei saaks. Kinnipüütu kiljatas ehmatusest ja see ei kõlanud üldse, nagu oleks tegu verejanulise peadekütiga. Toomas heitis oma saagile pilgu.

Ta oli kinni püüdnud noore naisterahva või tüdruku. Need pilusilmad nägid 14.- 40. eluaastani kõik ühevanad välja, nooremad olid pisemad ja vanemad olid rohkem kortsus. See siin oli samuti üsna ebamäärases eas, kuid äärmiselt kena ja Toomas oletas, et naine võis olla umbes varastes kahekümnendates. Läikivmustad juuksed langesid pehmete kiharatena õlgadele, tumedad kitsad silmad vaatasid Toomast hirmunult, ent uudishimulikult, ja kaks väikest kikkis rinda tõusid ja langesid nii ebakorrapärases rütmis, et isegi värvikirevad ja mägirahvale omaselt paksud rahvarõivad seda varjata ei suutnud.

Taibanud, et see naisterahvas teda küll ei ohusta, lasi Toomas naise lahti ja jäi tema reaktsiooni ootama. Pisut kõhelnud, osutas too näpuga endale ja ütles Toomasele otsa vaadates kumeda häälega: “Kim.”. Mees naeratas naisele oma silmipimestavat naeratust, mis sobis hästi tema blondi ja lokkis juuksepahmakaga ja endale osutades andis naisele teada, et tema on “Toomas”.

“Toh-mas,” üritas naine püüdlikult sõna välja hääldada, peenikesed tumepunased huuled püüdlikult torusse aetud. Mees purskas naerma, pingelangus andis end tunda. Korraga tundis ta ületamatut soovi siinsamas Vietnami mägedes seda eksootilise välimusega noort ja ilusat naist, kes ilmselgelt uudishimust teda jälitanud oli, suudelda.

Toomas kummardus - oli ta ju ikkagi ligi kaks meetrit pikk ja naine vaevalt 160 cm - ning surus oma huuled naise omadele. Enda üllatuseks ei kohanud ta mingit vastupanu. Vastupidi - pisikesele Vietnami naisele näis suure Euroopa mehe suudlus eriti meeldivat, ta sirutas käed Toomase kaela ümber ning kerge hingeldus andis märku, et ta on erutunud. Ta väiksed niisked huuled andusid vähimagi vastupanuta mehe pisut karedatele ja ta libe keel lipsas Toomase suhu.

Mees ei mäletanud, et keegi ta rohketest põhjamaistest blondidest armukestest nii hästi suudelda oleks osanud. Ta rebis end neist pehmetest huultest lahti, ent seda vaid selleks, et naise kaela suudelda. “Pole siin nii külm midagi, et sa siukest vaibariidest asjandust peaksid kandma,” pomises ta eesti keeles ja libistas käed selle alla. Naine lasi sellel sündida, sirutades käed üles ja lastes paksust riidest rahvuskleit-mantli üle pea endalt seljast võtta. Selle all oli pikk linane lihtne särk. Mehe käed värisesid soovist teada saada, missugune on alasti Vietnami naine ja ka särk libises maha, paljastades pisikese ja saleda noore keha. Väiksed rinnad olid kikkis ja nibud juba viimse piirini kõvastunud. Üllatuslikult nägi Toomas, et Kimi jalgevahe on viimse piirini raseeritud.

Ta kükitas maha, pani käed ümber naise pehmete pisikeste kannikate ja tõmbas korraks keelega prooviks üle naise häbememokkade. Need olid libedad ja tupest nõrgus läbipaistvat nestet lisaks. Kim oiatas ja surus mehe pea enda jalgevahe vastu. Toomas surus keele korraks kitsasse tuppe ja tõmbas selle siis taas välja, et naise kliitorit limpsida.

Kimi ees põlvitada oli naise väikse kasvu pärast ebamugav. Ta vaatas naisele otsa ja teda õrnalt allapoole tõmmates pani ta istuma ja seejärel pehmele metsaalusele lamama. Pisike naine tumbles, kui võhivõõras põhjamaa mees iharalt ta jalgevahet suudles ja ta ohked muutusid järjest valjemaks. Kui Toomas suuseksi tegemast väsis, heitis ta naise kõrvale maha ja vaatas Kimile otsa, saamaks teada, kuidas naine edaspidi reageerida mõtleb. Naise kirest niisked pilusilmad põkkusid Toomase pilguga ja Kim tõlgendas mehe pilku kui palvet ise edasi tegutseda. Mehe teksasid paisutav jõud leidis väljapääsu, kui Kim pükste nööbi ja luku avas ning aluspüksid kiire liigutusega munandite alla haakis.

Väike käsi haaras õrnalt suure riista ümbert ja tõmbas seda õrnalt allapoole, et peenisepea paljastada. Toomas tõmbas õhku sisse, naise käsi oli niivõrd õrn, ent samas jõuline; aeglaste ja mõnulevate liigustustega masseeris see väike vietnamlanna käsi mehe riista. Põhjamaalane tundis, et pikalt ta sel moel vastu ei pea ning vabastas end kiiresti pükstest ja aluspükstest, et saada teada, kui hea võib olla selle õrna ja pisikese naise kitsas vitt.

Ta ronis Kimi jalgade vahele, tõstis täielikult alistunud naise väiksed siledad jalad oma õlgadele ja maksimumini paisunud riista pea leidis vietnamlanna kitsa tussi. “Üks, kaks, kolm,” mõtles ülierutunud mees ja rammis oma riista jõulise liigutusega võhivõõra ida naise jalgade vahele. Kim kiljatas, see oli kiljatus täis üllatust, ehmatust ning valu, ent samas senitundmatut naudingut, millist ükski väike pilusilmne mees talle varem polnud pakkunud.

Toomas alustas aeglases rütmis väikse vietkongi pilu keppimist, see maitses ta riistale hea, sest surve oli tugev, nagu oleks tegu veel poolsüütu naisega. Vaevu mahtus mehe 17/6 cm munn Kimi prakku. Naine ohkis naudingust ja lõi hambad enda peal kügeleva mehe õlga. Toomas jätkas selle peale kiirema tempoga, lükates munni kord lõpuni sisse ja kord jättes pooleldi välja - sedalaadi värk pidi idamaistele naistele meeldima. Ja meeldis ka, pisikese Kimi suust pääsesid kirglikud hüüded ja juba mõne hetke pärast võppus ta orgamivabinates. Orgasmis vappudes tugevnes surve mehe riistale veelgi ja Toomas tundis, et rohkem ta vastu ei pea. Viimast korda surus ta munni naisesse ja tõmbas selle siis välja, et pritsida naise tütarlapseliku keha lamedale kõhule oma spasmid, mis täitsid ta lõpuni ülimagusa valuga. Surve oli tugevam kui ta oli oodanud, sperma lendas naise näoni ja kattis selle läikiva seemnekihiga, millist ikka veel suletud silmadega naine keelega suunurkadest ära limpsida üritas.

Toomas langes rampväsinult selle võõra naise kõrvale, keda ta täna nägi esimest korda elus, kelle keelt ta ei osanud ja kes oli talle pakkunud niipalju naudingut. Ta uskus end olevat seksist nii küllastunud, et ta seda pikka aega ei taha, ent kui tilluke vietnamlanna mõne minuti pärast talle naeratas ja ta lõtvunud riista enda suhu võttis, et see puhtaks limpsida ning uuesti tööseisukorda putitada, tundis mees endas uuesti kirge tärkavat. Kirge selle väikese, üliosava ja imekauni nukukese vastu, kelle kultuuri lahutasid tema omast tuhanded kilomeetrid. Toomas sulges ilmad ja lasi Kimil tegutseda, teades, et naise keha saab kohaks, kus ta väikemees enne puhkuse lõppu veel palju kordi tegutseda saab. Järgmine orgasm purskas naise kitsasse suhu ja mehe huulilt langes emakeelne sosin: “Armastan sind, Vietnam...” Ta oli leidnud tõelise Vietnami pärli.