Tõeline armastus ei ahmi kõike endale, vaid oskab ka jagada ja anda. Armukadedus on madal ja egoistlik tunne, kinnitavad paljud psühholoogid. Inimene on aga paraku väiklane ja paljud pole niisuguse arvamusega nõus. Kuid on ka erandeid. Üks lugeja kirjutas toimetusele niisuguse pihtimuse.

"Minu esimene naine oli haruldaselt ilus ja intelligentne. Ta elas vaid oma teadusele ning kaunitele kunstidele. Ta väitis, et füüsilised suhted on madalad ning loomalikud. Selleks otstarbeks soovitas ta mul koguni armukese võtta.

Seda ma ei suutnud. Kui pole armastust, hellust, hingelist lähedust, siis ei saa ka seksini laskuda. Kannatasin, kuni naine mu maha jättis. Mõne aja pärast kohtasin kahe lapsega, lahutatud, minust kümme aastat nooremat naist, kel oli vaid keskharidus ning kes töötas tehases. Minu esimese naisega ei kannatanud ta mingit võrdlust... Aga naisena!

Helvi oli naiselikkuse kehastus, tundlik nagu viiul. Iga mu puudutuse peale lahvatas kui leek, sulas mu süleluses olematuks. Temaga saime tõeliselt üheks...

Abiellusime. Kõik läks lausa jumalikult. Kuni kord tuli mulle külla sõber Sven, autojuht. Juba tol õhtul märkasin, kuidas Helvi Sveni vaatas, kuidas ta lauda kattes otsis võimalust teda juhuslikult puudutada. Märkasin, kuidas see Svenile meeldis. Mõtlesin, et näen tonte...

Kord aga lähenes naine mulle eriti hellalt ning küsis: "Kas sa tahad, et mu õnn sinuga oleks täiuslik?"

Vastasin sellisele küsimusele muidugi jaatavalt.

"Siis kingi mulle Sven," vastas naine. "Ma ei tea, mis see on, loomulikult armastan ma ainult sind, aga minu tutvusringkonnas ei järgi ükski abielupaar füüsilist truudust. Ma ei taha sinda kaotada, aga ma ei taha ka salatseda - tee nii, et me ühe öö veedaksime kolmekesi ja meie õnn saab olema täiuslik. Tahan sulle kinkida enneolematu naudingu, kui sa näed, kuidas Sven mind hellitab, kuidas ma värisen kirest... Ma ei suuda uskuda, et sinu mehelik enesearmastus sellepärast kannataks..."

Mõtlesin terve öö. Kas ma olen tõesti egoist, kes armastatud naisele önne keelab? Kas olen vilets argpüks, kes oma mehelikkuses või meie vastastikuses kündumuses kindel pole? Kas ma ei lubanud jagada oma naise saatust nii heas kui halvas? Ma tunnistasin, et vere kutse on tugevam kui miski muu, ma teadsin, et mu naine ei suuda kavatsusest loobuda... Ja ma nõustusin.

Kui Sven kohale ilmus, väljus Helvi vannitoast. Seljas eest avatud hommikumantel ning hakkas rahulikult lauda katma. Sven lausa õgis teda pilkudega, kuigi ei suutnud ihnselt taibata, mida see kõik tähendab.

Siis istus Helvi Svenile sülle ja teatas, et tahab täna näha, kuidas too tema naiselike võludega ümber käia oskab.

Sven pidas asja ilmselt viimase hetkeni kihlveoks, siis aga ei pidanud enam vastu ning hakkas Helvit suudlema. Tema kirg sütitas mindki. Viskasin riided põrandale ja asusin koos sõbraga hellitama seda väikest keha. Nägin Helvi meeletuid pärani silmi, ta tursunud huuli, mille vahelt kostsid vaid ohked ja oiged. Ta rinnanibud tõmbusid ülimalt pingule, ta ajas jalad harki ning kiskus oma üska üha ravukamalt pärani, minu ja Sveni keel nautisid seda kordamööda.

Too öö oli nagu seitsmendas taevas. See oli pöörane seks, ilma et keegi oleks midagi häbenenud. Vaatasin ennekogematu naudinguga, kuidas mu sõbra toekas kara mu naisesse tungis. Vähe sellest, võtsin ka Sveni riista ise pihku ja juhtisin selle Helvi tuppe. Samal ajal, kui Sven mu naist keppis, hellitas ta käega mu sugutit. See oli minu jaoks senikogematu, kuid äärmiselt erutav elamus. Jälgisin Helvit ning olin tänulik, et Sven suutis talle kõike pakkuda. Me saime orgasmi orgasmi järel. Nüüd taipasin, mis on tõeline armastus, ma olin oma väiklusest võitu saanud ja kinkinud oma naisele niisuguse õnne, mille mõjul ta peaaegu teadvuse kaotas...

See oli tsiviliseeritud väljapääs tüüpilisest banaalsest abielukolmnurgast, väljapääs, mis alatuse, pettuse ja perekonna lõhkumise asemel täiuslikku õnne kingib, tagades tõelise õndsuse kõigile kolmele.

Muidugi hakkas Sven nüüd regulaarselt meil käima, samal ajal kui tema naine midagi teadmata lapsega kodus istus. Korraga sai mulle selgeks, et tema suhtes on meie õnn küll alatus. Me otsustasime niisuguse olukorra likvideerida. Ja siis ühel ilusal ööl tõi Sven naise kaasa. Ilmnes, et too oli lesbiliste kalduvustega. Sveni naine nautis meie mänge ning tõi neisse uusi nüansse. See oli täiuslik armastus, see oli tõeline õndsus. Uskumatult kahju, et enamik inimesi oma egoistlikust väiklusest üle ei suuda saada ega tahagi teada, mida armastus tegelikult kätkeb. Meie grupiviisiline suguelu kestis kolm aastat.

Kahjuks tuli kõigele lõpp. Sveni naine hakkas üha rohkem ja rohkem alkoholi pruukima. Kõige kuumemadki armumängud veetlesid teda üha vähem. Ta hakkas aega veetma nende seltsis, kes teda joomakraamiga kostitasid. Sven lahutas abielu ja otsis kolm aastat naist, kellele kinkida samasugust armastust, millist ta ei suutnud unustada. Asjatult. Kuid ta pole lootust kaotanud."